Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi esimeseks residendiks on Poolas sündinud ja kasvanud kuid juba alates 1982. aastast Rootsi elama asunud Jerzy Sladkowski, keda filmiajakirjanik Tiit Tuumalu on nimetanud tabavalt dokumentalistika elavaks klassikuks. Pika karjääri jooksul on ta loonud üle 50 filmi nii Prantsuse, Saksa, Poola, Rootsi, Soome, Taani kui Norra telejaamadele. Jerzy Sladkowski linateoseid on näidatud loendamatutel filmifestivalidel ning need on leidnud ära märkimisi kõikjal maailmas. Ta on pälvinud Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna ning peaauhindu suurtel festivalidel nagu IDFA Amsterdamis, DOK Leipzig, New York, Göteborg.
Eesti kinopublik on saanud aastate jooksul Sladkowski filme vaadata nii Pärnu Filmifestivalil, tARTuFFil, PÖFFil, DocPointil kui ETV ekraanidel. Tema film “Paradiis” pälvis esimese dokumentaalfilmina 2010. aasta tARTuFFil publiku preemia Suudlevate tudengite kuju. Film “Viinavabrik” võitis 2011. aastal Pärnu Filmifestivali Grand Prix.
Jerzy Sladkowski filmide läbivaks teemaks võib pidada inimesi kes on silmitsi dramaatiliste muutustega või indiviidie, kes püüavad muutuvas keskkonnas säilitada normaalsust ja püüdlevad oma vaiksel moel parema elu poole. Sladkowski kuulsaimad filmid on armsast vanapaarist kõnelevad “Rootsi tango” ja “Paradiis” ning viimasel kümnendil loodud teosed nn. vene triloogiast “Viinavabrik”, “Don Juan” ja “Mõru armastus”.