Metsik ida ehk piirilinn Tartu
Tõnu Õnnepalu, Sirp (24. mai 2024)
“Selle filmikasseti kui terviku kõige suuremaks tugevuseks on vahest see, et pool selle autoreist on välismaalased (kaks lätlast, üks bulgaarlane ja üks rootslane), sest eks ole värske, süütu pilk meile tuttavatele asjadele alati valgustav. Ja see valgus laseb neil paista pisut eksootilise, imelikuna.”
Kärbsepaber kohaliku ja kohatu vahel ehk Mitmenäoline enesekirjeldus
Martin Oja, Sirp (24. mai 2024)
“Ma pole veendunud, et neid filme ühekaupa vaadates saaksin maksimumelamuse. Kino ja täielik keskendumine viib aga vaataja lumma sisse; viib Lõuna-Eesti lumma vaataja sisse. Oma panuse annavad ka tundlikult komponeeritud järjestus ja andekalt joonistatud vaheklipid.”
Kogumik, mis jääb Tartu auaastast igaveseks tallele
Andrei Liimets, Eesti Ekspress (19. mai 2024)
““Kogu on tervikuna hästi õnnestunud ja jääb kultuurimällu kauemaks ja olulisemana kui paljud teised märksa tehislikumalt ühte nõelutud kogumikud. Nagu suitsusaun ja haavatavus mulluses Anna Hintsi „Savvusanna sõsarates“, muutuvad ka siin spetsiifilised teemad universaalseks, väike suureks, läbi üksikute piltide avaneb terve rahva ajalugu ja tänapäev. Metsik lõuna väärib nii sel kui teistel aastatel külastamist, kultuuriaastast jääb aga maha üks oluline jäädvustus, kes me oleme, kust tuleme ja kuhu teel oleme.”
„Metsik lõuna“ toob kopsudesse hulga värsket lõunamaist õhku
Johannes Lõhmus, Eesti Päevaleht (14. mai 2024)
“Lühidokumentaalide kogumiku „Metsik lõuna“ filmid väärtustavad uudishimu, julgust, loomingulist meisterlikkust, otsingulisust, argielu fantaasiaid, kogukondlikku tähistamist, mineviku mõtestamist ja oleviku eripära märkamist.”
„Metsik lõuna“ peaks tabama Lõuna-Eesti eripära, kuid puudu jääb midagi väga olulist
Annika A. Koppel, Maaleht (12. mai 2024)
“Umbes kaks tundi animatsiooniga kimpu köidetud lühifilme on üsna tihe vaatamine, vahelduvad erinevad autorid erinevate stiilidega. „Metsik lõuna“ sisaldab toredaid ideevälgatusi ja ajaloolisi vaateid Lõuna-Eestile. „Ellujäämise kunstide“ teemat on üsna laia ja vaba pintslilöögiga maalitud.”
“Metsik lõuna” annab koondpildi Eesti ühiskonnast 2024. aastal
Tõnu Karjatse, ERR (8. mai 2024)
“”Metsiku lõuna” olulisus on eelkõige selles, et varem pole olnud võimalust ega vahendeid mingit piirkonda Eestis sedaviisi kaleidoskoopiliselt filmikunsti vahendite kaudu kaardistada. Ühtlasi annab see koondpildi Eesti ühiskonnast 2024. aastal, olles ka tervitatavaks lisanduseks Eesti lugudele, arvestades siinjuures eelkõige väljastpoolt tulnud režissööripilgu kaasamist.”
Kinosilm ERRis
Tristan Priimägi, ERR (7. mai 2024)
“Kui mõelda, mis on Lõuna-Eestil, mida pigem seostatakse rahulikkuse ja aeglusega, pistmist metsikusega, siis ehk on seos metsikus looduses – milleski, mis kasvab omasoodu ja millest saab rääkida pigem vaadeldes kui sekkudes või kujundades. Siinsete filmide põhjal katab Lõuna-Eesti teesid pigem muld ja kruus kui asfalt. Laiem Tartu 2024 kontseptsioon on “Ellujäämise kunstid”, aga ilmselt suhtuti sellesse vihmavarju veidi lõdvemalt, sest osad on otseselt ka sellest, aga teised jällegi pigem üldse mitte. Aga kas peakski.”
Ekspeditsioon salapärasesse lõunasse tõi kaasa kaheksa filmi
Hendrik Alla, Postimees (7. mai 2024)
“Igasuguse filmikasseti suur eelis on see, et tegu on Forrest Gumpi ema assortiikarbiga: kunagi ei tea, millega rõõmustab järgmine lugu.”
Filmikasseti “Metsik lõuna” potentsiaal selgub aastate jooksul
Kaspar Viilup, ERR (6. mai 2024)
“Kaheksa erinevat autorit kaardistavad Lõuna-Eesti elu eilset, tänast ja homset. Sõnumid ei ole liiga suured, pigem vastupidi, kopse ei tõmmata mitte eputavalt heeliumit täis, et pilvede poole tõusta, vaid kõik loojad hoiavad end pigem maadligi.”
Sakslanna Simone elab Eestis teadlikult veevärgi, elektri ja kanalisatsioonita
Triin Tammert, Naisteleht (2. mai 2024)