Piirissaar on tilluke Eestile kuuluv saar Peipsi järves, otse Venemaa piiril. Ligi 300 aastat tagasi asusid siia vene vanausulised, kes põgenesid õigeusu kiriku reformide ja tsaaririigi halastamatu tagakiusamise eest. Nagu lained on saarekest üha väiksemaks uhtunud, on ka siinne kogukond ajapikku kokku kuivanud, jõudes vältimatult ees terendava väljasuremise äärele. Ometi pole ülejäänud „vene maailmast“ isoleeritult arenenud kohalik kultuur ja elutunnetus Piirissaarelt veel lõplikult kadunud.
Režissöör: Viesturs Kairišs
Operaatorid: Wojciech Staroń, Tomek Pawlik
Montaaž: Andres Hallik
Helirežissöör: Leonid Bragin
Helilooja: Juris Vaivods
Produtsendid: Esko Rips, Olga Hartšuk
Produktsioonifirmad: Nafta Films OÜ, Ego Media (Läti)
Riigid: Eesti, Läti
Keel: vene
Kestus: 20 min
Pilte võtetelt (fotograaf: Nele Tammeaid)
Pilte filmist
Viesturs Kairišs filmist…
Millest sinu film räägib?
Film räägib vene maailmast, mis on peidetud väikesele Eesti saarele Peipsi järves – Piirissaarest. Kuidas elab peaaegu isoleeritud vanausuliste kogukond aegadel, mil nende päritoluriik on põhjustanud Ukrainas verise sõja?
Kust said inspiratsiooni filmi jaoks?
Film on inspireeritud ajast ja ruumist, milles iidsed kombed ja kogukonnad peegeldavad meie kaasaegse maailma reaalsust. Kultuurikonfliktid, mis on kehastunud sümboolsesse keskkonda, tekitavad omavahelisi olulisi sidemeid ning panevad mõtisklema nii kaasaegse konflikti tunnetuse ja selle muutumatu olemuse, aga ka võimaliku harmoonia ja kooseksisteerimise üle.
Mida tähendavad sinu jaoks “Ellujäämise Kunstid”?
Tänapäeval, rohkem kui kunagi varem, tuleb võtta “ellujäämise kunsti” sõna-sõnalt. Seetõttu on oluline otsida selle hingelist tähendust. Vastasel juhul, kui tänapäeva maailma sündmuseid liiga tõsiselt võtta, võib ohtu seada ellujäämist ennast. Sel põhjusel on tänapäeva maailmas erinevate ellujäämise mõistete otsimine eksistentsiaalne.
