Tartu botaanikaaed on linna kõige alahinnatum tasuta asi. Vanalinna servas, Lai tänava ääres, on kahe ja poole hektari suurune aed, mis on samas kohas kasvanud üle kahesaja aasta — ja välisaeda pääseb sisse ilma sendita. Enamik Tartu külalisi kõnnib sellest väravast mööda, teadmata, mis seal taga on.
Kaks sajandit ühel kohal
Aed rajati 1803. aastal, kohe pärast Tartu ülikooli taasavamist. Algselt asus see Tiigi tänaval, aga juba 1806. aastal koliti praegusesse asukohta Lai tänaval. See teeb Tartu ülikooli botaanikaaiast Baltikumi vanima järjepidevalt tegutseva botaanikaaia — ja üsna haruldase juhtumi, kus teadusasutus on kaks sajandit samal krundil püsinud.
Praeguse suuruse ja kuju andis aiale Carl Friedrich von Ledebour, kes asus direktoriks 1811. aastal. Kõige valusam peatükk jääb Teise maailmasõja aega: 1943. aasta pommitamises hävisid kasvuhooned ja hukkus toonane direktor Teodor Lippmaa, kes oli aeda juhtinud alates 1930. aastast. Kasvuhooned ehitati hiljem uuesti — palmimaja Hiie Kimmeli juhtimise ajal, uus troopikamaja valmis 2006. aastal.
Alates 2014. aastast kuulub botaanikaaed halduslikult Tartu ülikooli loodusmuuseumi koosseisu.
Mis seal kasvab
Kollektsioonis on üle 11 000 taksoni ja sordi, mis teeb sellest Eesti liigirikkaima aia. Praktikas tähendab see, et sa ei jõua ühe käiguga midagi ammendada.
- Välisaed — süstemaatiline osa, kus taimed on järjestatud sugulusest lähtuvalt, ravimtaimed, kiviktaimla ja tiik. Tasuta.
- Palmimaja ja kasvuhooned — troopika ja subtroopika, kaktused, sukulendid, tsitrused. Pilet.
- Laste mänguväljak — aia sees, tasuta.
Igal aastal toimuvad orhideenäitused, mis on üks väheseid kordi aastas, kui väike kasvuhoone on rahvast täis.
Millal minna
Kõige ilmsem vastus on mai lõpp ja juuni, kui välisaed on täies õies. Aga botaanikaaia tegelik trump on vastupidine hooaeg: jaanuaris ja veebruaris, kui väljas on hall ja märg, on palmimajas kakskümmend kraadi sooja ja niiskust nagu vihmametsas. Poole tunni eest saab talvest välja astuda. See on parim viis üle elada Tartu veebruar.
Välisaed on tavaliselt avatud kella 10–17, kasvuhoonetel on omad ajad ja need muutuvad hooajaga. Enne minekut tasub ajad üle kontrollida.
Aed on väike — välisaia jõuab rahulikult läbi käia tunniga, koos kasvuhoonetega kulub poolteist kuni kaks tundi. See teeb sellest ideaalse vahepala pikemas linnapäevas, mitte eraldi ettevõtmise.
Praktiline info
- Aadress: Lai 38, Tartu
- Välisaed: tasuta
- Kasvuhooned ja palmimaja: pilet
- E-post: botaed@ut.ee
- Parkimine: tasuline, tänaval
- WC ja infotahvlid: olemas
Ajakohased lahtiolekuajad ja piletihinnad leiab Tartu ülikooli loodusmuuseumi lehelt.
Mida läheduses teha
Botaanikaaed on vanalinna servas, nii et kõik on jalutuskäigu kaugusel: Raekoja plats jääb viie minuti taha, Toomemägi kümne. Emajõgi on otse kõrval. Kui teed pikemat ringi, vaata meie ülevaadet Tartu vaatamisväärsustest, ideedeks sobib ka mida Tartus teha. Suvel tasub sama päeva sisse mahutada ka mõni ujumiskoht Tartus.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Tartu botaanikaaed on tasuta?
Välisaed ja laste mänguväljak on tasuta. Kasvuhoonetesse ja palmimajja on vaja piletit.
Kui vana on Tartu botaanikaaed?
Aed rajati 1803. aastal ja on tegutsenud praeguses asukohas alates 1806. aastast. See on Baltikumi vanim järjepidevalt tegutsev botaanikaaed.
Kui palju taimi botaanikaaias on?
Kollektsioonis on üle 11 000 taksoni ja sordi, mis teeb sellest Eesti liigirikkaima aia.
Kas botaanikaaeda tasub talvel minna?
Jah, talvel on palmimaja aia parim osa — troopiline soojus ja niiskus keset Eesti veebruari. Paljud peavad seda aasta parimaks külastusajaks.