(tööpealkiri)
Väikesel saarel Eesti ja Venemaa piiril eksisteerib harmooniliselt vene maailm. Nagu iga harmoonia, on ka see väljasuremise äärel. Kunagi põgenesid inimesed sinna, et põgeneda usureformide eest ning vältida sõjalist mobilisatsiooni. Nad peitsid end saarel ja kadusid võimude silme eest. Miks pole nad pärast 300 aastat Eestimaal olemist saanud eestlasteks, vaid tunnevad siiski kaasa oma ajaloolisele kodumaale? Kuidas elab peaaegu isoleeritud vanausuliste kogukond ajal, mil nende päritolurahvas on põhjustanud Ukrainas verise sõja?
Režissöör: Viesturs Kairišs
Produtsendid: Esko Rips, Olga Hartšuk ja Guntis Trekteris
Produktsioonifirmad: Nafta Films OÜ, Ego Media (Läti)
Riigid: Eesti, Läti
Pilte võtetelt (fotograaf: Nele Tammeaid)
Viesturs Kairišs filmist…
Millest sinu film räägib?
Film räägib vene maailmast, mis on peidetud väikesele Eesti saarele Peipsi järves – Piirissaarest. Kuidas elab peaaegu isoleeritud vanausuliste kogukond aegadel, mil nende päritoluriik on põhjustanud Ukrainas verise sõja?
Kust said inspiratsiooni filmi jaoks?
Film on inspireeritud ajast ja ruumist, milles iidsed kombed ja kogukonnad peegeldavad meie kaasaegse maailma reaalsust. Kultuurikonfliktid, mis on kehastunud sümboolsesse keskkonda, tekitavad omavahelisi olulisi sidemeid ning panevad mõtisklema nii kaasaegse konflikti tunnetuse ja selle muutumatu olemuse, aga ka võimaliku harmoonia ja kooseksisteerimise üle.
Mida tähendavad sinu jaoks “Ellujäämise Kunstid”?
Tänapäeval, rohkem kui kunagi varem, tuleb võtta “ellujäämise kunsti” sõna-sõnalt. Seetõttu on oluline otsida selle hingelist tähendust. Vastasel juhul, kui tänapäeva maailma sündmuseid liiga tõsiselt võtta, võib ohtu seada ellujäämist ennast. Sel põhjusel on tänapäeva maailmas erinevate ellujäämise mõistete otsimine eksistentsiaalne.
